Austraalia, üleüldiselt

Nõndaviisi. Nüüd on jäänud väga pikk paus sisse. Millegi pärast ma kunagi kohe arvasingi, et Austraalias tekib paus. Oleme endiselt Austraalias, Melbourne’s nüüd. “Endiselt Austraalias” kõlab natuke naljakalt, siin võiks mitu aastat ära isegi veeta, kuna see manner on ikkagi suurem kui Euroopa. Igapäev oleme midagi uut teinud, kusagil käinud, midagi vaadanud. Selliseid päevi, kus mitte midagi pole teinud on vast 1/10. Oma osa mitte kirjutamisel on ka see, et lõpuks läks (enne Austraaliasse jõudmist) latt nii kõrgeks, et nüüd on tunne, et enam teegi midagi. Näiteks Balil peale päeva, kus sõitsime 20+km rolleriga, käisime vulkaani kraatris, kohalikku usupüha vaatamas, riisipõldude vahel ekslemas, süsimusta vulkaanilise liivaga rannas ja ahvidega metsas ning ööbisime linnast välja looduses konkreetselt (jällegi) riisipõldude vahel – peale seda päeva õhtul istusime terassil, vaatasime, kuidas meie ees öös lendavad põllu kohal neoonrohelist värvi jaaniussi meenutavad putukad ja mõtlesime et “üsna ok päev oli”. Ja see hetk hakkasime sisuliselt korraga rääkima sellest, et kui taolised päevad ei tekita enam erilisi emotsioone, siis järelikult oleme muutunud elamuste koha pealt tundetumaks ja sellest on natuke kahju. Kui oleks 28 puhkuse päeva arvel ja saaks taolise päeva endale lubada mõtleks “beeeest day of my life” aga me kehitasime õlgu ja mõtlesime “normaalne”. Ühesõnaga, keset merd laevadega kokkupõrkeid, mantade ja haidega sukeldumisi ja 2m sisalike ning ninasarvikute vahel kõndimisega võrreldes on elu Austraalias olnud tõesti üpris rahulik ja seetõttu pole ka tekkinud tunnet “selle peaks nüüd kohe kirja panema”. Teisalt on kindlasti ka oma rolli mänginud see, et Austraalia oma arengutaseme ja kõige muu poolest on tunduvalt tuttavam keskkond kui näiteks Nepaal, Aafrika või ükskõik missugune sihtkoht, kus oleme käinud ning sealt ka võimendunud “pole nagu millestki kirjutada”, sest sisu on tuttav(am). Tegelikult on sarnasus pealiskaudne.

Aga nüüd see kõik muutub. Nüüdseks oleme Austraalias nii kaua olnud, nii ringi reisinud, kui paiksed olnud ja ma usun, et võib-olla näinud-kogenud siinset elu kaugemale võrreldes sellega, kui oleks niisama kahe kuuga ühest kaldast teise kaldani veerenud. On läbi saanud see faas, kus uude riiki jõudes kõik tundub nii imeline ja äge ja uus ning näinud ka, mis ei ole nii äge ja asjad, mis on tegelikult eriti nõmedad. Sellest kõigest nüüd järgnevate postitustega räägimegi, et meelest ära ikka ei läheks. Kui nii mõelda, siis materjali on väga palju millest kirjutada ja plaan on see kõik ära jagada juppideks ning kirjutada erinevalt nii külastatud piirkondadest, kui üleüldiselt eluolust, mis on kõikjal sama. Elu meid loksutanud läbi erinevate ida-kalda piirkondadede, mis on olnud huvitav. Põhimõtteliselt on plaan selline nüüd, et igast kohast, kus oleme käinud, kirjutame eraldi. Tihti aga ilmselt pole midagi (väga palju) kirjutada, nii et rohkem hakkab olema Austraalia teemaliste postitustes pilte kui tekste. Eks näib, kuidas kujuneb. Aga hetkel oleme Austraalias käinud umbes 10s rohkem või vähem erinevas kohas ja ilmselt ka nende järgi hakkavad loodetavasti lähitulevikus pildid tulema.

Mõni põnev fakt:
a) Austraalia on suurem kui Euroopa

b) Austraalia on maailma top3 kõige hõredamalt asustatud riik (top1 Mongoolia, top2 Namiibia). Numbrites, siis Mongoolias elab 1.7 inimest 100km2 peale, Namiibias 2.6 ja Austraalias 3.4. Eestis 29.

c) Austraalias on lambaid kolm korda rohkem, kui inimesi

d) 90% inimestest elab rannikul

e) Austraalias elab 25 miljonit inimest

Lõpetuseks igast kohast umbes 5…10 pilti, kus oleme käinud. Aga enamus pilte, mis oleme teinud on läbi vaatamata ja sorteerimata, eks need tulevad, kui täpsemalt sellest kohast kirjutame.