Cusco

Sõit Cuscosse oli samuti ööbussiga ning järgmised 500km. Bussiks võtsime sama. Sõit oli hirmus, öösel pimedas mägedes kitsastel teedel, sekka mõned tuututamised ning see kõik oli kõhe. Samuti jäime vahepeal bussiga seisma, mis nagu öeldud Peruus ei ole normaalne. Kuigi meie lühike peatus oli seetõttu, et ees oli juhtunud veoautoga õnnetus ja ta oli risti teel ees. Cusco on vana inkade pealinn ning põhiline põhjus, miks Cuscosse minnakse ongi Inkadega seotud ajalugu ning seal lähedal asuv Unesco maailmapärandi nimekirja kuuluv Machu Pichu. Ilmselt me oleme ainsad inimesed planeedil, kes on käinud Cuscos, aga mitte Machu Pichul. Põhjused miks meie ei käinud Machu Pichus:
a) kallis
b) tuleb pikalt ette broneerida.
c) see asub ikkagi Cuscot veidi eemal nii, et on suurem ettevõtmine

Meie plaaniks oli suurte loodussõpradena minna Amazonasesse. Amazonas oli alati väga tõmmanud ning käia Peruus käimata Amazonases oleks kindlasti jäänud hingele. Cusco asub 3400m kõrgusel ja sügaval mägede vahel (nii et lennukitel on seal keeruline maanduda-tõusta, näiteks sisuliselt kohe peale õhku tõusu keeratakse lennuki nina taevasse) ning seal elab ca 400 000 inimest. Cusco asutasid inkad, hiljem hispaanlased vallutasid. Peale hispaanlaste vallutamist hakkasid hispaanlased ehitama Inkade hoonete peale enda linna, mistõttu on seal väga vanu ja väga huvitavaid maju, kus näiteks maja alumine pool/esimene korrus on inkade arhitektuur ja stiil ning maja ülemine pool on hispaanlaste poolt peale laotud. Uuem osa oli varem kirjeldatud klassikaline Hispaania koloniaallinn – linna keskel oli plats purskkaevuga, selle ääres katedraal, raekoda jms. Muideks Cusco on see linn, kus mõned aastad tagasi jäid kaks Eestist pärit neidu ca 8kg puhta kokaiiniga lennujaamas vahele. Linn ise jättis kõigist Peruu linnadest kõige mitte-läänelikuma ja võib-olla ka mahajäänuma mulje, samas ka autentseima mulje oma arhitektuuri ja punaste katustega. Ka kesklinn kohati oli suhteliselt räpane, liiklus kaootiline, kahtlased inimesed olid tänavatel jne. Samas ei olnud mitte midagi hullu, oleme palju hullemates kohtades käinud, see võrdlus oli lihtsalt Arequipa/Lima/Ica kesklinnaga võrreldes. Üks põhjusi miks me veel Machu Pichule ei läinud oli see, et Inkade arhitektuuri ja objekte leiab ka Cuscole kõvasti lähemalt.
Teise päeva nendele pühendasimegi. Cusco oli ilus, vanad ja väikesed majad punaste katustega roheliste Andide vahel, käänulised tänavad jms.

Tempo oli Cuscos kiire – jõudsime 18nda hommikul ning 20nda hommikul kell 3 või 4 algas tuur Amazonasesse. Esimene päev jalutasime veidi ringi, aga palju ei jaksanud teha, sest tulime ööbussilt. Jalutasime niisama ringi, sõime hommikust väga halvas restoranis ja toibusime ööbussist. Teele läks keset päeva varem hotelli magama, ma jäin veidi kohalikule turule veel vaatama. Õhtuks käisime söömas kesklinnas uhkemas restoranis ceviche’t.

Teine päev käisime meie Amazonase korraldaja büroos (tegu oli väikese pere ettevõttega), kohtusime sealsete inimestega, rääkisime mõned asjad veel läbi jms. Peale seda võtsime takso, sõitsime ca 10km kaugusele ning hakkasime sealt tagasi jalutama käies läbi tee peale jäävad kolm..neli inkade objekti. Ilmaga ropult vedas – jõudes esimesse kohta hakkas väga kõvasti sadama. Õnneks ilm mõne aja pärast läks veidi paremaks. Positiivne saju juures oli see, et objekt kus esimesena käisime oli Tambomachay. (https://en.wikipedia.org/wiki/Tambomachay). Seal olid põhiliselt inkade akveduktid, kanalid ja tehislikud kosed nii, et meil õnnestus näha sajandeid vana inkade loomingut tööd tegemas. Keegi ei tea miks see ehitati – teooriad on, et võimalik, et see oli Cusco kaitsmiseks mõeldud eelpunkt või eliidi spa. Järgmisena käisime seal kõrval asuvas Puka Pukara kindluses. See oli konkreetselt ehitatud sõjalise otstarbega, oli mitmete tasandiline (terassidega) jms. Peale seda jaluasime Qenko’sse, mis oli inkade püha koht, täpselt me ei saanudki aru miks aga see oli üks suuremaid pühasid kohti Cusco piirkonnas. Arvatakse, et seal toimusid ohverdamised ja mumifitseerimised. See oli üsna imelik koht, ei olnud erilisti planeeringut/hooneid – seal olid nagu miskid käigud kivide vahel ja sees, aga mingit suurt altarit vms polnud. Järgmisena sattusime pool-kogemata mingisse kohta, kus polnud üldse turiste ega infosilte, aga seal me väga kaua polnud, sest seal jooksid agressiivsete nägudega ringi kaks suurt American Staffordshire Terrierit ja üks Rotveiler. Peale seda oli viimane koht plaanis ja ka kõige uhkem ning suurejoonelisem ajalooline sait. Jõudes sinna kohale pakkus üks naine, et ta võib meile giidiks olla. Hinnaks tahtis meie mõlemi käest saada ca 30eurot, kokku 60eur. Kuna me olime vaesed backpackerid, siis meie seda teha ei saanud. Peale ohtrat tingimist oli ta nõus, et teeb tuuri ära, kui me maksame talle kahe peale 10eurot. See oli väga hästi investeeritud 10eurot, ta oli tõesti hea giid ning rääkis väga palju juurde, oli sõbralik, personaalne, rääkis niisama juttu jms. Tegu oli ühe ca 40ndates naisterahvaga, ta rääkis, et ta käibki seal turiste püüdmas, et ta saaks inglisekeelt harjutada, et ta lõpuks saaks minna suurde turismibürosse ametlikult tööle. Lõpuks me olime temaga nii rahul, et jätsime ka 5eur tippi. Kokku jalutasime temaga seal ca 2 tundi. Aga see koht kus me jalutasime – Sacsayhuamán (https://en.wikipedia.org/wiki/Sacsayhuam%C3%A1n). See oli kindlus, mis asub Cuscost kõrgemal ja vaatab nö alla Cuscole. Nüüdseks on sellest alles üks suur plats kindluse keskel ning mõned müürid ja terassid. Kui hispaanlased Cuscot vallutasid koondus suurem osa sõjategevusest just sinna ümbrusesse. Tolleaegsetes hispaanlaste arhiivides on räägitud, kuidas kivid ja müürid on nii suured, et nad ei mõista kuidas need kivid üldse paika saadi. Nüüdseks on seal alles vaid need kivid, mida hispaanlased ei jõudnud füüsiliselt ära vedada. Kuidas need kivid inkad ise sinna transportisid ja paika said – keegi ei tea. Muideks inkade stiil on see, et kivid laotakse üksteise kõrvale nagu pusletükid ja vastastikku minevad küljed tahutakse nii ühesuguseks et sinna ei mahu isegi nõel vahele. Cusco planeerisid inkad püha looma jaguari kujuliseks – kui taevast vaadata. Ja see kindlus oli jaguari pea ning üks tähtis torn selles kindluses oli jaguari silm. Sellest kahjuks piltidelt on väga raske arusaada. Kusjuures see giid rääkis, et näiteks tema kodune keel on inka keel. Asjaajamine ja kõik ametlik on Hispaania, aga koduselt räägitakse vanas keeles. Inimesed on välimuselt distinktiivsed, etniliselt on nad Quechua’d, põlis-ameeriklased.
Peale seda käisime veel poes, et osta viimased vajalikud asjad Amazonase tuuriks – kõige kangem putukatõrje, vihmakeebid, kaitse kaamerale vihma eest, snäkid jne. Esimene päev saabudes lasime pesu pesta, millest õnnetuseks kadus suur osa ära (ja just väärtuslikumad asjad), mistõttu polnud mul eriti pikki riideid Amazone reisiks ja pidin mõned juurde ostma. Hilja õhtul käisime söömas cevichet ja läksime hotelli, et pakkida vaid hädavajalikud asjad, jätta kõik üleliigne hotelli ning järgmine hommik alustada 12h sõitu üle mägede Amazonasesse.
Kerides neli päeva edasi…24nda õhtupoolikul jõudsime tagasi Cuscosse. Jalutasime jälle niisama ringi õhtuses linnas. Järgmine päev kell 15:50 pidi minema lennuk, enne seda käisin ma kiirelt kohalikul turul. Turg oli väga autentne – osta sai sealt kõike ning ma ostsin kaks traditsioonilist nuga, millega ohverdati laamasid ja ühe vana vaasi.
Kokkuvõttes Cusco meile mõlemile väga meeldis.